Nagu mõnedki juba teavad toimetame igapäevaselt oma kodutalus vutikasvatusega ning üritame vutimunade põnevat maailma tuua ka Teieni. Loomulikult ei ole kõik läinud nii nagu me oleksime ettevõtlusesse sukeldudes osata arvanudki. Algas ju ägedalt!
Võtsime vutid, et munade müügist veidi lisatulu teenida... ups... külmik mune täis ja müüa pole kuskile. Mis nüüd, mis nüüd saab!
Ühel sumedal suveööl, kui pea oli murest juba paksuks mõeldud, olles uinunud magusasse unne, torgatas mulle läbi une ilmutus fraasina "Pickeled eggs". Tegin silmad lahti ja mõtlesin, et mis see siis nüüd tähendab. Loomulikult oli telefon kohe voodi kõrvalt võtta ja dr.Google läks lahti, et mu ilmutusele selgitust leida. opsti ja ongi päriselt olemas selline asi nagu marineeritud muna. Ei tahtnud kallimat veel äratada ja lootsin, et küll hommik on ööst targem. Ärkanuna hommikul rääkisin kallile oma öise ilmutuse kohta. Toona oli meil omavaheline släng, et kui millegagi nõus oldi siis vastati "sõidame!". täpselt sellise vastuse saingi ning poodi maitseainete jahile minek oligi. 
Esimene marinaad mille valmis vorpisime oligi ürtidega marinaad. Juhtumisi oli mul Tallinnas sõpradega taasühinemise õllelaud planeeritud ja selle tarvis tegime ühe mõnusa ca 40 munaga purgi seda kummalist asja kaasa. Mõnusa sumina kestel panin siis selle purgi lauale ja ütlesin muheda vuntsi peidetud naeratusega "noh kutid...proovige!". Ilmselgelt polnud ka kutid midagi kuulnud sellisest asjast ja skepsist jagus mõnuga. 15 minuti möödudes kui kutt kahvliga ehk veel ühte muna lootis leida sain aru, et nüüd on naelapea pihta löödud ja mis muud kui SÕIDAME.

Aeg möödus ja juba katsetasime uusi marinaade ja siis tuli ettevõtte loomise aeg. Jah, loomise protseduurika on lihtne. Kuid ülejäänud vajas ikka korralikku närvi. Olgugi, et mul on nii haridus kui töökogemus, mis justkui võinuks mind ette valmistada toidu tootmise maailmasse sisenemisel, tekkis mul poole enesekontrollplaani kirjutamise ajal sügav tunne "pekki, oli mul seda vaja :D". 

Seda kirjutades meenus meie esimene munade keetmine. Meie esimene SEADE mida kasutasime oli massiivne kodutarbija jaoks mõeldud munakeetja kuhu mahutasime kupli alla kuhjaga vist lausa 20+ muna. Ja nii me tegimegi. kui päevaga saime 160 muna tehtud siis mäletan kuidas embasime kallimaga üksteist, et kurat kus oleme ikka teinud. Tagantjärgi mõeldes üsna koomiline. Praeguseks hetkeks kulub 160 juba kooritud muna tegemiseks koos ettevalmistamisega ca 25minutit. 

Kogu protsess töötada välja pakend(purk), kogus, sisu, etikett jne jne on olnud üsna vinge. Pidevalt üritad välja mõelda lahendusi kuidas munakesed maitsvamaks ja kaunimaks muuta. Olgem ausad, sööme üsna suure osa oma toidust siiski silmadega ning välimus omab üsna suurt rolli.

Meenutan meie esimest laadakülastust. See oli esimene "ÖÖBAZAAR" mis toimus Tormas. Muidu üliäge üritus, aga nö pistis maksti toona vist valele jumalale ning laada algusega kell 19.00 hakkas pihta ka laus sadu. Lõpuks pahkluudeni vees seistes leidis meie juurde tee ka üks sinise jopega naisterahvas. opsti...kontroll...
Mul lõi põlved nõtkeks nagu toonekurel ning mis selgus... nõutavatest dokumentidest polnud mul sisuliselt esitada mitte ühtegi. Vaatasin nõutult talle otsa ja küsisin "trahv, koju või vangi". Nähes palju meil purke kaasa tehtud oli (toona vist lausa 120 purki olime kokku teinud) otsustas ametnik "Hea küll, müü see tänane õhtu palju sa müüd, aga poiss....vaata, et sa kurat kodust rohkem välja ei tule enne kui sul dokumendid kõik korras ei ole" täpselt nõnda on need laused mulle mälusoppi kirjutatud ning see oli üks võimas avaldus selle ametniku poolt. Ta pälvis sellega meeletu austuse minu poolt ning tänase päevani kui mõnel laadal jälle kohtunud oleme siis antud seik on meil mõlemal meeles ja saame muheleda juhtunu üle. See seik andis mulle edasiseks ülimalt hea arusaama:
Kõik ei pea piitsaga käima ning ka ametnik on inimene :)
Meil on olnud ülimalt asjalikud ametnikud kes meie kodukööki on kontrollimas käinud. Nad on mind igas küsimuses lahkelt aidanud ja isegi suvalisel päeval nt tulevasi koolituskutseid saatnud jne. 
Mis puudutab aga meie tooteid ja nende müüki. Algusaastate vestluses kõlas väga tihti lauseid a´la stiilis "Tead ma lähen homme Leidale külla ja ma viin talle. Vaatame mis ta ütleb" :D. Järgmine kord ostis see sama inimene juba endale. Mul on miskipärast nägude peale üsna hea mälu ning enamjaolt ma ikka mäletan kui keegi on meie munakesi ostnud. Endal mõnus tunne kui tead, et ohh....ta tuli juba teist korda ostma.

Novot ja siin me nüüd oleme. 5 aastat saab kohe toimetatud üle kivide ja...kändude. Korda on saadetud palju kuid pikk tee on veel minna. Lihtne ta ei ole, aga võitleme edasi. 

Märt